Mõningane sarnasus originaaliga on isegi olemas. Näiteks see, et on kere ja neli … ee … okast. Ja üldsegi on see toorik, millalgi teen edasi. Võib-olla. Nagu paljusid teisi asju, võib-olla.
Jäi ta mul üsna sellisel kujul mõneks ajaks jälle seisma, aga mõni nädal tagasi metsas jalutades sattusin talle peale. Orav oli ta seljas käbi närimas käinud.
Leidsin, et võiks nüüd vähemalt okkad teravaks ajada, teise külje normaalseks vormida ja kõhualuse välja õõnestada.
Kurt Vonneguti rõõmuks.
Kohe kuidagi reipama olekuga, soenguvärskendus vist mõjub positiivselt.
No comments:
Post a Comment