Nüüd viimaks viskas siibrisse ja kukkusin ehitama.
Struktuure oli kavas mitmeid, palgist puitkarkassini, võtsin viimaks A-kujulise, siis jääb ära eraldi katuse ehitamine ja seal ronimine.
Lahtised on endiselt katusekate ja otsaeinalahendused.
Esimese päevaga said kivid kohale veeretatud, looditud, diagonaalid paika ja põhi paika.
Teise päevaga karkass enam-vähem paigas.
Sain viimaks ometi need aastaid seisnud, Tartu botaanikaaia lammutamisest üle jäänud klaastelliseid kasutada. Algne kava oli küll kunagi terved seinad neist laduda, aga tuleb praegu ikkagi tagasihoidlikum lahendus.
Enam-vähem lõpptulemus on selline. Ruumi on seal omajagu, aga kuna praegu varjualuseid napib, siis hoiame seal ka muud kola, nii et väga ikkagi laiutada ei saa. Taha nurka kompostpotile igatahes pääseb. Selline kolmnurkkonstruktsioon hakkas mulle täitsa meeldima, sest siis ma ei pidanud eraldi katusele ronima, terve sein on nagu katus. No natuke võrreldav sellega, et kas ma seisan pilvelõhkuja otsas või mäetipus – viimasel juhul mu kõrgusekartus välja ei löö. Ühtlasi sai sätitud sellisesse ilmakaarde, et vajadusel saab sellele päikesepaneele peale laduda.
Kuna vihm kippus seina märjaks loopima, siis pikendasin katust osaliselt. Nüüd kevadel said seinad ka värvitud.
