Vahetati eelmisel aastal majas mõned uksed välja ning kohalikule traditsioonile omaselt kavatseti vanad uksed lihtsalt puruks lüüa ja ahju kütta.
No ei, kihvatas siilisüda, täiesti kasutuskõlbulikku materjali ei saa ometi raisku lasta. Lammutasin uksed laiali, saagisin, hööveldasin, lihvisin mõõtu; liimisin kokku, freesisin ja värvisin poolläbipaistvaks lahjendatud värviga ning paigaldasin Sixi vanasse tuppa töölauaks. Äi ikka vahel toetab sinna oma tutika ametiläpaka ja teeb tööd … või mängib malet … või kalapüüdmist. Vist. Üldse meeldivad mulle igasugu rippuvad mööblitükid, minu arvates on kõiksugu jalad ühtelugu jalus. Nii et, jah, selline asi.
No comments:
Post a Comment