Endiselt on seis selline, et üheksa korda lõika, üks kord mõtle, st tuleb kihk peale, haaran sae pihku ja jooksen õue. Seda enam, et nüüd on töökoda ja kuur, mis tähendab seda, et esiteks sai liigne kola kõik kuuri kolitud ja töökojas on ruumi, teiseks saan saetöid teha vabas õhus kuuri varjus ja muid töid töökojas tuulevarjus. Aga see saega igale poole tormamine on küllap aastatega kogunenud rahuldamata kihk, mille maandamiseks ühest ehitamist ja möllamist täis aastast ei piisa.
Igatahes jah, mõni päev tagasi oli hirmus vajadus midagi voolida, meenus, et kuskil lume all peaks olema sügisel langetatud kõveriku kuuse jupp. Kaevasin välja, lohistasin kuuri juurde, saagisin suurema osa paari tunniga välja (väike saag oli hoolduses, nii et randmed ja käed said kõva koormust), järgmisel päeval tõstsin töökotta ja lõikasin peitli ja kirvega natuke lisaks. Kokku kuskil kuue tunni töö.
Pärast viisin tiigi äärde pingile istuma.
Noor Medusa sellepärast, et patsid on maod.
No comments:
Post a Comment