Viimati Söörömööl käies küsis H, ega mul juhuslikult mõned tammeplangud kuskil üle pole, neil on aknalauad vaja teha, aga materjalist on puudus, nagu pandeemias tavaks. Mõned tammejupid küll V-lt sain, aga mitte piisavalt, et aknalaudu teha. Seeeest meenusid naabri jalakad, mis hakkasid tunamullu kuivama – neist kõige võimsam, ligi meetrise läbimõõduga, on juba lootusetus seisus, aga seda ümbritsenud 5-6 puud tundusid kasutuskõlblikud. Seda nüüd Sixiga arutades sain teada, et naaber oli äialt just nende kohta langetusabi küsinud, aga too ei jõudnud neid ette võtta. Eks nad on ka üsna tüütud jändrikud. Saime siis naabriga kokkuleppele, et võtan jämedamad jupid endale, peenemad lähevad küttesse. Kahe päevaga langetasin, laasisin, järkasin ja lohistasin need kokku, eile hommikul kuulsin lähenevat traktorimüra, jõudsin napilt püksad jalga kiskuda ja õue kalpsata, et äi õigesse kohta ladustama juhatada.
Ega ma päris kindel polnud, kas nood jalakasurmast tapetud puud ka materjaliks kõlbavad, langetades tundusid okeid, aga enne pikisaagimist polnud siiski täit kindlust. Pärast esimest lahtilõiget paistis aga puit okei.
Lõikasin esimesed kolm planku H-le aknalaudadeks. Kuna jalakas on esiteks raske ja teiseks kipub kuivades väänduma, siis oleks kuivatamise tarbeks tegelikult parem pikem plank, mida hiljem vajalikku mõõtu järgata, aga pikemat planku on kõverast puust jällegi tunduvalt tülikam käsitsi saagida. Eks tuleb korralikult raskused peale laduda ja loota, et väga propellerisse ei kisu.
Üks haru jalakast oli nii jalge moodi, et ei saanud vastu panna kiusatusele jälle natuke mängida. Lohistasin selle haru naabrite juurest me piirikivi ligi, koorisin ära, õõnestasin ülemise kubemeosa, kaevasin jalad maasse, lõikasin teksad piki sisekülje õmblusi lahti (proovi sa jäikadele jalgadele pükse otsa sikutada) ja lasin need klammerdajaga jalakajalgade külge kinni.
Lõpetuseks kühveldasin õõnestatud ülaossa mulda ja panin sellele mätta otsa.
2 comments:
Pärast pükse vasakule :D
Olen saaginud mõned kujud jala peal surnud jalakatest, ongi jäänud juuripidi maasse. Praeguseks on möödunud veel liiga vähe aega, et teha statistikat, kaua selline kuju püsib, kui juuripidi niiskus tulla ja seened kasvada saavad. Küll aga võin kinnitada . enamasti on selline puit täiesti korralik. Kui varasemalt on mõnes endises oksakohas mädanik ja auk tekkinud, siis on, aga mujalt on puit tip-top. Jalakasurm seda rikkunud pole.
Jah, paistab seni täitsa korralik olevat, vaid ühes kohas oli seenelaik sees, teisalt muudabki see puidu huvitavamaks. Kui õigesti mäletan, siis vahel lastaksegi nt haaval pisut seenetama minna, et põnevaid laike saada. Tuleb muidugi õigel hetkel sekkuda ja kuivatada, et seen liialt lagundada ei jõuaks. Võib-olla peaksingi mõne palgiga proovima, jätma selle kevadeni lahti lõikamata.
Post a Comment