Sahtel lisandus muide hiljem, kuna ükspäev läksin kohale ja vaatasin, kuipalju pudipadi lihtsalt kaussi oli kuhjatud ning ette kujutasin, kuidas kõik need pudelikesed ja purgikesed mööda lauda laiali on. Siis arvasin, et teeks sahtli kah. Anne arvas, et jõle hea mõte :o)Pesumasinaga oli jälle säänne mure, et see toodi alles siis, kui laud seinas juba oli. Ning loomulikult selgus, et see ei mahu sinna alla. Seega - laud jälle lahti (ma olin ta väga tuugalt kinni pannud :P ), seinatugedele tükid juurde, toonimised, lakkimised etc. Sealjuures olin ma laua varem seina kinnitanud mulle antud mõõtude järgi. Ja mina arvasin, et peaks ikkagi masin kõrval olema, siis on kindel, et mingit ootamatust pärast ei teki (kogemus...). Arvati aga, et oh, piisab mõõtudest küll. Näed siis...
Kusjuures täielik riisaiklingu projekt. Käisin ja otsisin ju selle jaoks materjali üle terve Tallinna - no ei olnud üle tollise paksusega vineeri. Tuli liimida. Ja kui juba liimida tuli, siis võisin samahästi õhematest kihtidest alustada ning tasuta materjali kasutada. Sain sõbra tööjuures mobiilimasti detailide kaste laiali lõhkuda, suure pressi all kokku liimida ning seejärel mõõtu saagida.
Kurb jah, et puhtalt vaegsuhtluse tõttu need lõpurääkimised väheke... karvaseks kiskusid. Inimesed, palun, kui on mingi probleem, siis öelge seda KOHE, mitte ärge käige rusikas taskus. Ja teine osapool saab hiljem külma dušši seal, kus ta seda oodatagi ei osanud.
