Sama koht seitse aastat hiljem.
Eelnevate päevade-nädalatega võrreldes oli anomaalselt jahe, nii et paksude turvapükstega ringi koperdamine päris pilti tasku lükata ei ähvardanud, aga vesi voolas ikkagi nii, et kohati oli raskusi läbi higise võrgu nägemisega, kas antud nott vajab veel laasimist või võib edasi liikuda.
Ilmnes, et hästi olin ajastanud, äi oli õkva samaks päevaks metsaveomonstrumi kohale tellinud, et kuu varem aetud sihist saak välja vedada.
…
24. august. 12 liitrit hiljem, plats on nüüd u 2-3 korda suurem:
28. oktoober.
Äi soetas vahepeal metsaveotraktori ja -käru ning vedas eelmisel nädalal puud välja. Arvas, et nii 20 tihumeetri kanti see maht jäi. Suured haavad võtan arvatavasti talvel maha.
Oksi ära vedades purunes üks õlivoolik.
/…/
Kevadel ja suvel läks põhivõhm tuulemurdude järkamise ja platsile vedamise peale, hiljem juba ka koorimise ja katusealuse ehitamisele. Esialgne ladustusviis end ei õigustanud, maha laotatud betoonpostid on vist liiga madalal, palgid ei tuuldu ja alumised küljed kipuvad hallitama. Seega peaks neid veel kõrgemale tõstma. Ka katusealust sai vist oma neli korda ehitatud, esialgne versioon piirdus koormakatte nööridega puude külge kinnitamisega, kuid tuul ja vihm lõhkusid selle mitu korda ära, nii et viimaks pidin siiski toekama konstruktsiooni tekitama.
Ja siin all võib näha uut palgialust. Vana osa on need kaks halli betoonposti – vastu maad ja palgid ei tuuldunud eriti. Pakkudel on uued alused, loodetavasti nüüd ligi 60 cm kõrgusel enam hallitama ei lähe. Need pilla-palla painevad erinevat mõõtu imelikud kännud olid tõstmiseks vajalikud, kangi abil tõstsin palke ükshaaval järjest kõrgemale, kuni sain alusele veeretada.
Ja täna 07.09.14 hommikul jõudis viimaks kopp platsile, et ümbruskonna kuivendamiseks tiik kaevata ja ülejäänud platsilt kännud välja tõmmata.
Kuus tundi hiljem hakkas auk ilmet võtma. Kopajuht eriti me/mu soove arvesse ei võtnud, nii et muna kuju asemel saime ringi. Mis seal ikka.
Pehme põhi.
Kaks vihmatut nädalat hiljem oli ligi meeter vett sees. Tiigis on juba mõned lehed näha – see on sellest, et lehtpuud on liiga lähedal, kased-haavad lähemal kui 15 meetrit tuleb maha võtta, muidu jäävadki puud tiiki lehti poetama ja viimaks läheb kogu veemajandus kasvama.
2014 novembri lõpp.
2015 jaanuar, onn
Ajutine katusekate peal, katusekaared tahavad enne lõplikku fikseerimist veel painutamist:
_________________________
28.07.2015
Vahepealsed tähelepanekud:
* Palgialused tasub suvel valmis teha või kui talvel teha, siis kohe lisatoed panna, sest need alused, mis ma talvel tegin, hakkasid pärast lume ära sulamist kõik viltu vajuma, paar tükki käisid ka päriselt kummuli. Siin ei aidanud ka see, et palgialuste tugipakkude alt eelnevalt lume ära rookisin - pinnas oli ikkagi jääs ja hakkas pärast sulamist vajuma.
* Platsile jäänud kände ei ole hädasti vaja kohe välja juurida või kännufreesiga raspeldada. Kui on paar aastat aega, siis võib kännul lihtsalt mõnda aega seista lasta ja juba järgmine või ülejärgmine aasta on see nii pude, et kohati saab lausa jalaga laiali peksta. Üldiselt teen seda siiski kirvega. Samuti võib vahetult pärast langetamist kändu mõned kirvematsud anda, et lagunemist kiirendada. Huvitav on see, et kui ma eelnevalt vastavat otsingut tegin (kännueemaldus jne), siis sellest kuskil nagu ei räägitud, ikka oli jutt vaid freesidest ja põletamisest.
* Kuna meil olid veel osaliselt kännud maas, siis ei saanud traktor äkkega kõike läbi künda, mis tähendas seda, et ei saanud muru külvata ega pinnast tasandada. Tegelikult pole ka sellest probleemi. Mul oli teooria, et kui niisama regulaarselt niita, siis tekib muru ajapikku ise. Praegu ongi nii läinud. Naat taandus üsna ruttu, selle asemele tuli esialgu üks natuke ronitaime moodi mahlane taim, aga paistab, et ka sellel pole pikka pidu - muru ja ristik võtavad aina rohkem võimust, järgmine aasta on ehk juba suurem osa platsist loodusliku muru all. Ei mingit külvamist :) Tasandamisega tegeleme kah tasapisi - kui lohu kõrval on muhk, siis saab selle lohku rehitseda, samuti tekkis tiigi kaevamisega pinnast, mida vaikselt võib suurematesse aukudesse kärutada.
________________________
01.02.2016
Arvatavasti mitme ebasoodsa tingimuse kokkusattumise tulemusel on mitmed palgid seenetama asunud.
* kõiki palke ülipõhjalikult paljaks ei koorinud ja valdavalt kipuvad just need nüüd seenetama
* tõenäoliselt olid palkide vahel liiga väiksed vahed
* käisime viis kuud Eestist ära ja sel ajal keegi palke ei keeranud – enamikul seenetas alumine külg
* samuti ei saanud eemal viibimise ajal eksperimentaalseid varjusid jälgida ja need olid kohati liiga palgi ligi vajunud
Nüüd püüan mõne spetsialistiga konsulteerida, mida edasi teha ja kas ning kui suur võib tekkinud kahju olla. Võib olla mõne ainega töödelda vms.
* tegin kaks palgialust juurde ja tõstsin palgid rohkem laiali, nüüd on palkide vahel rohkem (20 – 50 cm) tuuldumisruumi
* kraapisin ühe palgialuse jagu materjali seenest ja koorest täitsa puhtaks, kahel palgil lausa paari millimeetri sügavuselt koos puiduga
Alloleval pildil on näha, et ka kahjurid on oma auke puurinud.
Kui kõik teised siin nähaolevad palgid on langetatud mullu, südatalvel, siis eesplaanil olev palk kukkus kevadtormil ümber ja sai kooritud juba soojade ilmadega. Koor tuli ludinal lahti, palk sai täiesti puhtaks ja sellel pole ka seent peal.
Siin on näha, kui hästi tuli koor maha kevadel.
Siit aga näeb, kui kehvasti tuli koor maha talvel langetatud puudel.
17.02.2016
Sedapsi. Käisime nädal-paar tagasi Räpinas Hobbitoni kliendipäeval ja kuulasime kogenud palkehitajate jutte. Sihtgrupp oli neil küll majade ostjaskond, aga olgu neile lohutuseks mainitud, et esiteks tuleb me palkidest (kui üldse midagi tuleb) kõigest onni-saunakökats ja hiljem on täitsa võimalik, et tellime neilt ka maja. Kompensatsiooniks reklaamin ka ettevõtet: väga asjalikud vastused ja jutud, näha on, et kogemust on kõvasti ja mitte ühegi küsimuse peale jänni ei jäädud, kuigi kohati olid need küsimused ikka üsna spetsiifilised.
Oli paar valgustuslikku hetke:
* Kord seltskondlikus vestluses räägiti labidaga palgi koorimisest. Laitsin mõttes selle idee maha, iga töö jaoks olgu ikka oma riist, aga Hobbitoni spetsid väitsid samuti, et kõige parem on teritatud labidas. Niisiis, spetsiaalset palgikoorijat suure vaevaga otsida ja raske rahaga osta ei tasu, piisab labidast. Tõepoolest nägin hiljem ka palgiplatsil virna vahel teritatud labidat.
* Suur vahe on, kus palki kuivatatakse. Neil oli näide kahest kuivatuskohast, mõlemad võrdlemisi lagedal st peaks hästi tuulduma, aga üks neist järve lähedal, teine mitte. Järvelähedased palgid kuivasid küll kah, aga sine tuli kõigile sisse.
* Ideaalne kuivatuskoht oleks asfaldi või betooniga kaetud plats. Liigniiskusega pinnas mõjutab kuivatamist – pinnasest tõuseb niiskus üles palkidesse ja aeglustab kuivamist. Ühe nipina soovitati palkide alune pinnas kilega katta. Tõenäoliselt tuleks siis samas kilesse paar auku teha, et taevast sadav vesi kuskile valguda saaks.
* Katteta kuivatamist heaks mõtteks ei peetud, eriti siis, kui tegemist jämedamate palkidega. Tuleks ikkagi varjualla saada. Kuna meil on niiske plats, siis peaks see katus arvatavasti üsna kõrgel olema, et tõusev niiskus ära tuulduma pääseks.
* Ühtegi elumaja nad vanakooli stiilis kividele pole ehitanud. Alumised palgiread pidavad 40 aastaga lagunema hakkama. See ehitusviis sobivat vaid abihoonetele. Peame oma kiviposti mõtet veel kaaluma. Teisalt saun ongi abihoone, nii et võibolla kivipost väga vale mõte pole.
* Nad tegid ka katsehoone erinevate nurgaseotistega ja täheldasid, et väga vahet pole, kas on kalasabaga puhasnurk, norra tapp või muu, peaasi on see, et kõigil tappidel oleksid tuulelukud. Ma eeldan, et norra tapp on ise juba nii tihe seotis, et sellele tuulelukku ei tehta, vähemalt ei kujuta küll ette, kuidas sellele tuulelukku teha.
Ainuke erinevus on koerakael, see tuuldub igal juhul läbi ja sobib vaid suvalisele kõrvalhoonele.
* Ühe palkmaja ehitasid nii tiheda, et oli vaja hiljem lisaks õhutusauke puurida. Nii et palkmaja ei pea tingimata igast otsast lekkima, nagu on arvatavasti tavaarvamus. Uusajal saab palgi väga tihedalt ehitada.
* Looduslikult kuivav jäme palk ei peaks tegelikult eriti lõhki minema. Seina pandava palgi niiskuse sisaldus peaks jääma alla 20%, 20 cm palgid on Eestis optimaalne ehituspalgi jämedus, sellised kuivavad u 2 aastaga ära, suuremad palgid kindlasti üle 2 aasta.
* Põrandalauad kumerusega kõik allapoole, servaühendus soone ja vineerkeelega, naelutama ei peagi.
* Katusesindlite iga pikeneb tõrvamisega 30 aastat, iga 7 aasta tagant uuesti tõrvata, 100% tõrvasisaldusega.
* Seintele lahus 30% tõrv, u 5 aasta tagant uuesti. Rootsi punast pole Eestis eriti kasutatud.
* 35 ruutu seinapinda võib olla vaheseinaga jäigastamata, üle selle tuleks millegagi siduda. Palgiseina pikkus ilma vaheseinata 7,4 meetrit.
* Üks klient oli soovinud märja ruumi ilma igasuguse kaitseta st duši all pritsib vesi vabalt palgile. Üllatuslikult paistab esialgu, et probleeme ei tekita. Eks hiljem tuleb üle uurida, kuidas materjal pikema perioodi vältel käitub.
* Nurkadesse panevad Kanadast saadava paisuva tihendi. Alumise palgirea ja vundamendi vahele lisaks tõrvaribale ka bituumeniga immutatud tuuletõke.
________
Pikema pusimise peale on nüüd platsil kolme sorti varjusid. Näis, milline kestma jääb. Koormakatted pole tegelikult üldiselt head asjad, kipuvad kiiresti lagunema.
Ülalnähtava viilkatuse variandiga on muidugi see häda, et tuul liigutab katet ja hõõrub selle viiluharjal ajapikku katki, nii et seekord tõmbasin katte vaid harjani, mitte üle selle.
Viimati valminud lameda katuse tulevik võib olla ka kolme auto varjualuseks saamine. Kui ta talvised lumekoormad enne üle elab. Katsetame.
___________
2016. oktoober
Praegune olukord on selline, et tubli pooled palkidest on ikkagi ehituskõlbmatud. Ja koormakate katuseks eriti ei sobi, hõõrdub liiga kergelt tuule liigutamisel katki. Kui odavam st õhem kate soetada, siis see läheb juba ühe hooajaga läbi. Nii et mõttetera teistele ja endale tulevikuks – kõigepealt vaata toekam katusematerjal valmis ja alles siis võta puud maha ning ladusta. Praeguse liiga optimistliku toimetamise tulemuseks on hunnik raisku läinud puitu ja tööd.
Eks ma muidugi püüan jõudumööda päästa mis päästa annab, ka poolseenetanud palke saab millekski kasutada, pinke jms mööblit ehitada. Häda on vaid selles, et aega pole.
___________
2019. oktoober
Pidin oma suuri plaane kärpima ja ehitan nüüd maja asemel sauna. Igasugu koormakatted ja kasvuhoonekiled osutusid kehvaks jah, märksa toekam paistab olema see ruuduline kile, millega suurematel ehitustel tellinguid kaetakse, sellel on ka oma nimetus, aga praegu ei meenu ja guugeldada ei viitsi. Mõned palgid, mis sauna seina lähevad, on küll sellised kahtlasepoolsed, küll mitte päris mädad, aga sine jms on sees, nii et näis, kauaks seda saunarõõmu saab.
Varem orientiiriks võetud kuusk on sellel pildil hoopis eespool, pildi keskelt paremal. Alguses neid pilte tegema hakates arvasin, et me plats jääb väiksem, aga näed, nüüd on nii palju laienenud, et tuleb kaugemalt pildistada. Ega siit ikkagi suurt paista, veel, hooneid endiselt pole.
Aga tiigi ümbrus, nagu näha, on kenasti haljastunud. Muru on saanud platsil niita niidukiga ja vikatiga. Eelmine aasta soetasin pikema teraga vikati, sellega läheb muruniit täitsa tempokalt, võrreldav mootorniidukiga. Kaar on lihtsalt nii lai, et sama laia lõigu niitmiseks masinaga käiksin mitu korda edasi tagasi.
2019. sügis. Kulus vaid kuus aastat, et labida maasse saaks.
Nurkade paikaajamisega on raskusi
2020. aasta suvi
Aasta-pooleteisega on platsile saanud kuus hoonet. No okei, sauna alustasin juba 2019. aastal, 2020. aastal jäi pausile, nüüd 2021. kevadel sai viimaks katuse alla.
Enam-vähem on vist ka hoonetega ühel pool, puudu on veel palkide varjualune. Kõik muu on täiendamine, nt majale ja saunale terrassilaiendused teha.
