Öölaud, detsember 2016

Alguses ristisin voodilauaks, aga see vist tekitab segadust, peetakse seda lauaks, mis hommikukohvi ja saiakestega voodisse tõstetakse. Mõte on siiski kasutada voodikõrvasena, nii et öökapi ja ööpoti eeskujul – öölaud. Selline madal ja väike, et voodielu juurde kuuluvad asjad (lugemislamp, raamatud jne) päris maas poleks, aga samas ka liialt ei domineeriks.

 Vormi ja materjali mõte mõlkus juba tükimat aega, esimene sähvatus käis kunagi kuu tagasi, poolunes enne uinumist. Et oleks kergelt sissepoole kumerduvad, aasiapärased töntsid jalad ja ühes tükis lai, massiivne plaat. Esmane plaan oli kahest plangust sellelaadne kohvilaud teha.

Praegu veel lihvimata ja muidu viimistlemata, aga kuna see on pigem prototüübi moodi toode, siis olen juba tulemusega rahul, vorm on õkva selline nagu vaimusilmas kujutlesin.

Et kogu laud on ühes tükis palgist välja saetud, ohustab jalgu loomulikult risti lõhenemine, juba sellepärast, et jalge osa jääb palgi keskmest, st lülipuidust eemale, mistõttu toimub seal kuivamise ajal suurem radiaalne liikumine. Jalgade otsast kukkumise ennetamiseks puurisin jalgadesse pikad tüüblid sisse. Praegu mõtlen, et olin ehk liiga ennatlik, ristilõhed on juba sisse tulnud – kui oleksin tüübeldamisega oodanud, oleksid jalad võibolla ilma lõhenemiseta ära kuivanud, st poleks tüübli ja jala vahel pinget tekkinud. Hiljem oleks kah veel saanud tüübliga toestada.

Uks=nurgalaud

Mis on ühist sellel:

tollega:

?

 Vahetati eelmisel aastal majas mõned uksed välja ning kohalikule traditsioonile omaselt kavatseti vanad uksed lihtsalt puruks lüüa ja ahju kütta.

No ei, kihvatas siilisüda, täiesti kasutuskõlbulikku materjali ei saa ometi raisku lasta. Lammutasin uksed laiali, saagisin, hööveldasin, lihvisin mõõtu; liimisin kokku, freesisin ja värvisin poolläbipaistvaks lahjendatud värviga ning paigaldasin Sixi vanasse tuppa töölauaks. Äi ikka vahel toetab sinna oma tutika ametiläpaka ja teeb tööd … või mängib malet … või kalapüüdmist. Vist. Üldse meeldivad mulle igasugu rippuvad mööblitükid, minu arvates on kõiksugu jalad ühtelugu jalus. Nii et, jah, selline asi.

Voodikandik, voodilaud …

… või kohvikandik? Ma ei teagi, mis (ja kas) selle eestikeelne nimetus olla võiks, kandik on pigem jalgadeta. Voodilaud kipub pigem sinna haige- ja invavarustuse hulka kalduma. Eks pärast uurin edasi, seniks aga – rull:

Vaheldumisi – tamm ja saar, tamm ja saar, kord tamm all ja saar peal, kord vastupidi:
Kandik:

Laud:
Tundub natuke kõrgevõitu? Ongi. Korraks isegi mõtlesin, et lõikan jalad lühemaks, aga praegu, ise selle laua taga istudes, olen täitsa rahul, et mu jalgadel on selle all liikumisruumi, arvuti ei prae kintse ja laud ei kipu iga pöörde ning ühe jala üle teise tõstmisega uppi lendama. Pealegi, kui ka on vajadus, et laud oleks madalamal, reitel, siis on alati võimalus lauajalad kokku murda ja alust kandikuna kasutada. Kah mugav.

Idee ise hakkas küpsema juba paar aastat tagasi, kui juhtusin kuskil sohva käetugedel kasutatavaid kokkurullitavaid aluseid nägema. Jalgade voltimise, liikumise ja fikseerimise, laua lahtirullitud "plaadi" jäigastamine tehnoloogiline lahendus tahtis natuke juurdlemist, seega jäi mõte mõneks ajaks settima, kuni üleeile lõpuks töökojas seda Jaaguga arutama hakates oli heureka-moment. Jaak küll pakkus kah täiesti kasutuskõlbliku versiooni (mis ehk leiab ka kunagi teostust), aga see oleks liiga jämedakoeline jäänud ning liialt Lutheri rulooga suletavat sekretäri meenutanud. Mina tahtsin hoopis sellist õhulisemat ja ee… elegantsemat varianti. Päris valmis see siiski pole, kuna laud kipub edasi-tagasi õõtsuma – jalgade alaosas ju sarjasid pole. Aga prototüübiks kõlbab küll, kasutada saab seda praeguselgi kujul, eks millalgi uue puhangu tekkides saab edasi aretada ja lõppude lõpuks – ega sa voodis mingit praadi saagima niikuinii ei kuku, istud aga rahulikult paigal, rüüpad oma kohvi ja matsutad pannkooki.
Üks variant õõtsumise takistamiseks oleks servaliistudele välisküljele täisnurga asemel nürinurk anda, nii et jalad asetseksid (otsvaatest) praeguse II-asendi asemel kerges harkisjalgses A-asendis. See aga eeldaks omakorda paksemaid liiste ja ka jämedamad tüüblid oleksid head.
Eks näis, eks näis …
Näe:

Vanaema > õe laud

Vanaisa sai kunagi laua, mis mingil põhjusel ühel hetkel kõigepealt keldrisse kolis, kus uputuse tulemusel jalad kaotas, ning hiljem kuuris puuhunnikutele tuge pakkus.
Õde kaevas selle sealt välja ja nõudis, et ma sellest köögilaua teeks.
Olin isegi seda paar korda tegemispilguga kiiganud, aga lähemalt süübimiseks huvi/aega ei jagunud. Nüüd vaatasin üle ja peab ütlema, et üks väga korralik tisleritöö. Jälle kord tuleb tunnistada, et vanad tegijad teadsid kuidas puitu hästi ja õigesti töödelda - silm puhkas kohe :o)

Esmalt lahti ja lõhki kuivanud plaadi liimimine.
Järgnes jalgade jätkamine, voolimine, lihvimine. Ja muidugi sarjade uuesti liimimine.

Lõpetuseks panin luku tööle ja viimistlesin. Kuna üldjuhul pole viimistlus minu ülesandeks, siis tegin seda osa erilise entusiasmiga. Seda enam, et varem pole ma aaderdust üldse järgi aimata üritanud. Julgen tulemusega rahule jääda - uued detailid ja jätkukohad on peaaegu tuvastamatud. Plaadi jätsin aaderdamata, kuna esiteks polnud eesmärgiks lauda uueks teha ja teiseks polnud mul selleks piisavalt aega.

Konsoollaua koopia

Meeldib vana aga seda vana sulle ei müüda?

Pole probleemi - teen pildi järgi vanast uue koopia.

Hah! :o)

Kirjutuslaud, pähkel

Selle lauaga oli nii, et omanik tahtis seda hirmsasti ise restaureerida, siis aga avastas, et jõud ei käi kogu tööst ikkagi üle. Vähemalt oli jõudnud lauajalgadele puuduolevad tükid liimida - mul jäi treimisvaev. Ja noh... mujal oli liiste ja juppe puudu. Ning jalgevaheline põikpuu tuli ise nuputada.Peale mõnenädalast tööd siis tulemus:

Els

Kõik sai alguse esikukapist. Vana kapp oli väike saepuruplaadist kast. Nüüd tuli see asendada seinaorva ehitatud kapiga, mille uksed jooksevad siinil. Tööde käigus tekkis ka mõte sinna peegel lisada. Omanik soovis mingit huvitavat pinnalahendust. Üks variant oli linalaadne kate, teiseks pakkusin plekiga katmist - peegeldavana jätaks see esikust suurema mulje ning on kergelt hooldatav. Lõpeks tuli mul aga mõte relaga vineeri sisse lihvida nii, et vineerikihid hakkaksid mustreid moodustama. Els oli hästi rahul ja nii tegingi. Nii et need laigud, mis siin näha, pole joonistatud, vaid on süvendatud. 3D baby, 3D ;o)


Vasem uks lahti...Siin näha. Poleks arvanud, et ma selle paigutamisega POOL PÄEVA jändan. Jube.
Parem uks lahti...
Vaade koridorist...


Vahepeal vannituppa riiulid lisaks. Alumist ristkülikut polnud keeruline teha ega ka seinale riputada. Ülemise üksikriiuliga oli juba keerulisem, kuna kinnituseks sain kasutada vaid tagumist ning vasemat kipsist ja keraamplaadist seina. Lõpeks ikkagi nuputasin mingi lahenduse. Töötab igatahes.

Koguvärgi lõpetuseks oli plaan jääkmaterjalidest lapsele väike laud teha. Els andis siin mulle vabad käed. No lasin oma loomevaimul siis lennata :P Sõbralikud ümar-voolavad vormid, esikukapist ületoodud sisselihvimine ja kahe-liigutusega-lahti-võetavus olid lõpptulemuseks. Els jälle sillas ning hakkas samas stiilis veel asju tahtma. Näis, millal nende tegemiseni jõuan...Ülemisel pildil laud lahtiselt, alumisel kokkupandult.

Hiidlaud advokaadibüroosse

Esialgu on mul siin ainult "Enne" pildid. Mingipäev ehk astun sealt läbi ja saan "Pärast" pildid kah lisada. Jällegi umbes neljameetriseks lahtikäiv jõmm. Huvitavad plaatide lahtitõmbamise süsteemid - mitte ei tõmmata otse vertikaalis, vaid kerge diagonaalne nurk on sees, nii et lõpuks jääb permanentse lauapinnaga tasa, mitte sellest üles- või allapoole.

Pähklist peeglilaud

Sellel laual olid kõik sahtlid puudu ja arvestades nende ebatavapärast nurka, oli nendega parajat näselemist. Nikerdusi tuli kah kõvasti taastada.

Rääbakast meigilauast lahe arvutilaud

Kui "toorik" toodi, siis oli karjalakasest spoon hullumoodi lahti, sahtel puudu, liistud läinud ja jalgu polnud. Sahtlinupud tuli kah treida.

Funk kohvelaud

Tihtipeale inimesed arvavad sellist lauda nähes, et ega sellest enam elulooma ei saa...
Saab küll. Spoonilahendus ei järgi küll originaali aga klient jäi rahule nii et kõik korras.

Biidermeier laua koopia

Selle lauaga oli selline huvitav nüanss, et otsisime kliendile netist sobiva laua aga selle ostmine Saksamaalt toomine oleks mõnusalt paarsada tuhat krooni maksma läinud. Seega tegin piltide põhjal koopia. Mänd, kask ning spoonideks tavaline mahagon ja püramiidmahagon.
Alloleval pildil on laud ilma vaheplaatideta.
Ühe vaheplaadiga.
Laua täielikul lahti tõmbamisel kruvitakse tugijalad alla, mis sel ajal, kui neid vaja ei ole, asetsevad laua keskel siinide vahel nagu pildilt näha. Esimene kord oli mul ka valmistada lauda, mille siinid kinnituvad keskossa ja sealt jooksevad plaadid välja. Oli natuke mõtlemisainet.

Kõik vaheplaadid kasutuses. Kokku kolm tükki. Laua pikkus tuli ligi 4 m.Tugijalad alla kruvitud. Töötab :o)




Ja lõpetuseks pilt, mille järgi koopia tehtud sai. Otsustasime koopia puhul teistsuguste tugijalgade kasuks, kuna originaali omad näevad natuke välja, nagu oleks tegemist mingi laudapukiga vms.

Funksöögilaua koopia

Uus kogemus oli nende kaarte tekitamine. Tükk-tükihaaval välja saagida, kokku liimida, üle saagida, maha lihvida, spoonida...
Nojah, siine sai juba varemgi teha restaureeritavade laudade juures
Tammest jalad, tammespooniga männiplaat. Paadilakk peale.

Kaks kaseplaati vahele.

Köögilaud

Voodipeatsist (mille uuest üürikast leidsime) tegin kööki laua. Tislerkilp, kasevineeri ja tammeliistuga. Lisadetailideks kasutatud sauna ehitusel tekkinud karkassijääke. Viimistlus - veekindel paadilakk. Selline päis oli, nagu alloleval pildil. Ainult ilma voodita.Hiljem sai sahtel lisatud. Mingi hetk on kavas teha see ka ülespoole tõstetavaks, et kokkamisel ei peaks laua kohal küürutama vaid saaks mugavalt seista. Triinul hea kokata :o)

Riiul ja laud

Riiul mõõtudega 2,5 m x 1,8 m. Männiprussidest ja Nokia mobiilimasti detailide vineerkasti jääkidest ning kaubaalustest. 2006
Laud samuti jääkidest. Risaikel projekt ühesõnaga :o)
2007