Olustvere mõisa kapid.

Jätkub muinsuskaitse ja OÜ Artbrothers vaheline koostöö :o)
Oli üle tüki aja jälle üks väärt projekt, mille pärast tasus töökojas käia. Endiselt vajab Olustvere mõisas olev hr Vene kollektsiooni restaureerimist.
Esiteks võtsin käsile biidermeierihõngulise nõude/kuivainete kapi.

Põhilised probleemid olid veekahjustustega, kuna kapp oli kusagil (pööningul) pidanud pikemat aega küliliasendis tõenäoliselt vihmavett taluma. Väga palju seal õnneks teha polnudki, paar uut detaili, lõhkiläinud külgede ja tagaseina liimimine, lihvimine, lukud tööle - paari päeva töö.


Viimistlusjärgne tulemus:



Järgmiseks võtsin aaderdatud riidekapi, jättes spoonitud sekretäri kõige viimaseks, kuna spooniga on alati jama rohkem ja venimiste puhul oleks tähtajaks vähemalt kaks kappi valmis.
Sellelgi kapil palju teha polnud: tagaseinas puuduolev laud uuesti valmistada, lõhki (lahti) kuivanud osad liimida, paar kohta lappida, lukk käima. Paari päeva töö.Viimistlusjärgne tulemus:

"Magustoiduks" kõige kehvemas seisus liige sellest triost: tõenäoliselt Arhangelskist pärinev 18. sajandi sekretär. Nagu ikka sääraste detaili- ja spoonirohkete vanurite puhul, jagus tollel lappimist päevadeks.
Nagu ka Leila Pärtelpoja raamatus "Pööningul" märgitakse, on selles sekretäris märgata-tajuda omajagu eksimusi (tagaseina ja sahtlisiinide liitmine) ja ümbertegemisi. Ehk oli praktikandi töö? :o)
Kes teab.
Keegi oli seda vahepeal ka "restaureerinud" ja tavapäraselt pakkus ka see küllaga põhjusi kulmukergitusteks.
Ülaosa uksetahvlid olid raskest saarest ning neid hoogsalt avades pidi kogu see kupatus napilt mulle kaela kukkuma. Restauraatori elu on täis põnevust ja surmaohtu.
Lõpeks valmis ka see hädahunnik ja tulemust tsiteeriks endine R.liidu juht kindlasti rõõmsameelse trullanäo särades sõnadega: "Pole pahaaa!"

Uks vanalinnas

Rataskaevu tn. Toonase töökaaslasega kahasse renoveeritud. Ega seal suurt restaureerida tegelikult järel polnudki - kaheksakümndendatel olid Poola "spetsialistid" sellest üle käinud ning pahtlit ja mingit imelikku vahtu täis toppinud. Nüüd oli minu rõõm see välja rookida ja uued tükid ehitada.
Samas oli päris palju osi puudu nii et nende väljanuputamine võttis kah oma aja ja vaeva. Õnneks mitte minu :o)

Queen Anne tool

Olustvere mõisa mööbli restaureerimine jätkus firma uues asukohas Paldiski mnt-l.
Tooli seljatugi on seotud nööriga kokku.


Jalaparandused tehtud

Toonitud ja viimistletud. Šellakiga värskendatud (hiljem tuhmub normaalseks)
Pärast toodi teine selline veel. Märksa hullemas seisus. Alloleval pildil on näha seljatoe ülaosa uus tükk. Kuna eelmist tooli enam töökojas polnud, siis tuli see teha eelmise tooli piltide põhjal.
Seljatoealaosa pooleks...

Uued tükid sisse

Tagumine jalg tapikohalt pooleks
Kahele poole uued tükid
Kondiliimiga sai liimitud. Enne tuli aga pudist keeta puder.

Sekretär 17 saj.

Koos nõudekapiga toodi ka sekretär. Alumisest osast on jupp kunagi maha saetud. Kogu kapp ise täielikult läbi koitanud - korra koputasid, siis igaltpoolt puidupuru pudenes. Muus osas kah üsna kahjustunud ja katki.
Ülemise osa liistulappimine pooleli

Enne tükkide liimimist tuleb ühtlane pind sisse freesida.Kole kiirelt ja täpselt tuli see hunnik külge kruvida, kuna kondiliim taheneb kähku.
See ei ole nüüd originaali taastamine vaid lihtsalt lahendus, mis tagab, et põhi saab edaspidi õhku ja ei niisku liialt. Täieliku taastamise korral oleks pidanud tõenäoliselt ühe sahtli juurde tekitama ja mingid asisemad jalad kah. Aga see pole enam restaureerimine ;o) Samas... teemal, mis on restaureerimine, mis mitte, võibki vaidlema jääda.


Ülemise osa alumine liisturing külges. Voila!Alumine osa valmis, ootab viimistlust.

Selline armsake.

Rokokoo nõudekapp 17. saj

Kõige vingem restaureerimisprojekt. Kuna tegemist muinsuskaitse tellimusega, siis sai TÕELIST restaureerimist teha :P
Liistud kohati puudu või katki, kaks riiulit puudu, uksi ei hakanudki tegema, spoonitükke kõvasti puudu, spooni pidin ise uuesti tegema.


Kuna küllalt pikki pitskruve polnud, siis tuli esialgne liimimine teha kruvidega. Hiljem võtsin välja loomulikult.

Peale hööveldamist ja lihvimist oli tulemus selline.
Jalaots sai uuenduseRiiulite tegemine jälle üks lahedamaid lõikamisi just tänu servaliistudele, mida tuli puhtalt käsitsi teha :o)




Teiste liistude lõikamine samuti vinge käsitöö.
Riiulid, liistud ja parandused hästi näha heledamate kohtadena.


Uued detailid toonitud, värskenduseks šellakiga üle käidud, mõnda aega läigib küll liiast aga varsti tuhmub normaalseks.
Kapid Olustvere mõisas tagasi. Sekretär paistab vasakul tagapool.

Artikkel kah kogu värgi kohta - Sakalas