Olustvere mõisa kapid.

Jätkub muinsuskaitse ja OÜ Artbrothers vaheline koostöö :o)
Oli üle tüki aja jälle üks väärt projekt, mille pärast tasus töökojas käia. Endiselt vajab Olustvere mõisas olev hr Vene kollektsiooni restaureerimist.
Esiteks võtsin käsile biidermeierihõngulise nõude/kuivainete kapi.

Põhilised probleemid olid veekahjustustega, kuna kapp oli kusagil (pööningul) pidanud pikemat aega küliliasendis tõenäoliselt vihmavett taluma. Väga palju seal õnneks teha polnudki, paar uut detaili, lõhkiläinud külgede ja tagaseina liimimine, lihvimine, lukud tööle - paari päeva töö.


Viimistlusjärgne tulemus:



Järgmiseks võtsin aaderdatud riidekapi, jättes spoonitud sekretäri kõige viimaseks, kuna spooniga on alati jama rohkem ja venimiste puhul oleks tähtajaks vähemalt kaks kappi valmis.
Sellelgi kapil palju teha polnud: tagaseinas puuduolev laud uuesti valmistada, lõhki (lahti) kuivanud osad liimida, paar kohta lappida, lukk käima. Paari päeva töö.Viimistlusjärgne tulemus:

"Magustoiduks" kõige kehvemas seisus liige sellest triost: tõenäoliselt Arhangelskist pärinev 18. sajandi sekretär. Nagu ikka sääraste detaili- ja spoonirohkete vanurite puhul, jagus tollel lappimist päevadeks.
Nagu ka Leila Pärtelpoja raamatus "Pööningul" märgitakse, on selles sekretäris märgata-tajuda omajagu eksimusi (tagaseina ja sahtlisiinide liitmine) ja ümbertegemisi. Ehk oli praktikandi töö? :o)
Kes teab.
Keegi oli seda vahepeal ka "restaureerinud" ja tavapäraselt pakkus ka see küllaga põhjusi kulmukergitusteks.
Ülaosa uksetahvlid olid raskest saarest ning neid hoogsalt avades pidi kogu see kupatus napilt mulle kaela kukkuma. Restauraatori elu on täis põnevust ja surmaohtu.
Lõpeks valmis ka see hädahunnik ja tulemust tsiteeriks endine R.liidu juht kindlasti rõõmsameelse trullanäo särades sõnadega: "Pole pahaaa!"

Els

Kõik sai alguse esikukapist. Vana kapp oli väike saepuruplaadist kast. Nüüd tuli see asendada seinaorva ehitatud kapiga, mille uksed jooksevad siinil. Tööde käigus tekkis ka mõte sinna peegel lisada. Omanik soovis mingit huvitavat pinnalahendust. Üks variant oli linalaadne kate, teiseks pakkusin plekiga katmist - peegeldavana jätaks see esikust suurema mulje ning on kergelt hooldatav. Lõpeks tuli mul aga mõte relaga vineeri sisse lihvida nii, et vineerikihid hakkaksid mustreid moodustama. Els oli hästi rahul ja nii tegingi. Nii et need laigud, mis siin näha, pole joonistatud, vaid on süvendatud. 3D baby, 3D ;o)


Vasem uks lahti...Siin näha. Poleks arvanud, et ma selle paigutamisega POOL PÄEVA jändan. Jube.
Parem uks lahti...
Vaade koridorist...


Vahepeal vannituppa riiulid lisaks. Alumist ristkülikut polnud keeruline teha ega ka seinale riputada. Ülemise üksikriiuliga oli juba keerulisem, kuna kinnituseks sain kasutada vaid tagumist ning vasemat kipsist ja keraamplaadist seina. Lõpeks ikkagi nuputasin mingi lahenduse. Töötab igatahes.

Koguvärgi lõpetuseks oli plaan jääkmaterjalidest lapsele väike laud teha. Els andis siin mulle vabad käed. No lasin oma loomevaimul siis lennata :P Sõbralikud ümar-voolavad vormid, esikukapist ületoodud sisselihvimine ja kahe-liigutusega-lahti-võetavus olid lõpptulemuseks. Els jälle sillas ning hakkas samas stiilis veel asju tahtma. Näis, millal nende tegemiseni jõuan...Ülemisel pildil laud lahtiselt, alumisel kokkupandult.

Kadrioru Kehrwiederi kohvikukapp

Martini sõbranje oli nädalaid poode kamminud ja sobiva sügavusega kappi otsinud, millele kohvi jahvatajad ja -masin peale mahuksid. Polnud sellist. Läks päris tigedaks ja sõpradega tülli ja üldse. Juhtus Martinile kurtma ja Martin andis minu numbri. Nädal hiljem oli kapp olemas. Õige kah, mis kohvik see ilma kohvitegemise võimaluseta on.Algselt pidid uksed kah tulema. Päev enne uksi ette panema minemist tuli hoopis välja, et nüüd tuleb sinna külmkapp ja vaja põhi allapoole lasta. Oh läbimõtlemata asjad...

Jutujätkuks: sellele tööle järgnesid Saiakangi Kehrwiederis, Viru tn kohvikus ja endise Kalevi ujula lähedal Kohvicumis riiulite ehitamised. Ka Kadrioru Kehrwiederis tuli veel ümberehitusi.

Armas talukapp

See oli kas teine või kolmas töö ArtBrothers'is (toona veel Jaak Tammearu FIE).
Natuke puhastamist ja nikerdamist ja liimimist. Oleks tahtnud endale jätta selle :o)

Sekretär 17 saj.

Koos nõudekapiga toodi ka sekretär. Alumisest osast on jupp kunagi maha saetud. Kogu kapp ise täielikult läbi koitanud - korra koputasid, siis igaltpoolt puidupuru pudenes. Muus osas kah üsna kahjustunud ja katki.
Ülemise osa liistulappimine pooleli

Enne tükkide liimimist tuleb ühtlane pind sisse freesida.Kole kiirelt ja täpselt tuli see hunnik külge kruvida, kuna kondiliim taheneb kähku.
See ei ole nüüd originaali taastamine vaid lihtsalt lahendus, mis tagab, et põhi saab edaspidi õhku ja ei niisku liialt. Täieliku taastamise korral oleks pidanud tõenäoliselt ühe sahtli juurde tekitama ja mingid asisemad jalad kah. Aga see pole enam restaureerimine ;o) Samas... teemal, mis on restaureerimine, mis mitte, võibki vaidlema jääda.


Ülemise osa alumine liisturing külges. Voila!Alumine osa valmis, ootab viimistlust.

Selline armsake.

Rokokoo nõudekapp 17. saj

Kõige vingem restaureerimisprojekt. Kuna tegemist muinsuskaitse tellimusega, siis sai TÕELIST restaureerimist teha :P
Liistud kohati puudu või katki, kaks riiulit puudu, uksi ei hakanudki tegema, spoonitükke kõvasti puudu, spooni pidin ise uuesti tegema.


Kuna küllalt pikki pitskruve polnud, siis tuli esialgne liimimine teha kruvidega. Hiljem võtsin välja loomulikult.

Peale hööveldamist ja lihvimist oli tulemus selline.
Jalaots sai uuenduseRiiulite tegemine jälle üks lahedamaid lõikamisi just tänu servaliistudele, mida tuli puhtalt käsitsi teha :o)




Teiste liistude lõikamine samuti vinge käsitöö.
Riiulid, liistud ja parandused hästi näha heledamate kohtadena.


Uued detailid toonitud, värskenduseks šellakiga üle käidud, mõnda aega läigib küll liiast aga varsti tuhmub normaalseks.
Kapid Olustvere mõisas tagasi. Sekretär paistab vasakul tagapool.

Artikkel kah kogu värgi kohta - Sakalas

Läti puhvetkapp

Noh, kapp nagu kapp ikka. Ainult ühel küljel oli kumer riiul puudu.
Olemasolevad riiulid olid intarsiaga.

Vasakul tulevane koopiariiul

Hull möll oli. Riiuli intarsia peale läks umbes sama palju, kui kogu ülejäänud kapi peale. Esimene kord sellist tihkemat intarsiat täies mahus järgi teha. Osalist taastamist sai varemgi tehtud.