Näiteks - Merko Kännu tänava ridaelamuboksis ühed maalripoisid võtsid nõuks päev otsa suitsu teha, õlle kulistada ja PAUERHITTREIDIOT kuulata. Ma ei tee nalja - päev otsa istusid ehitusel niisama. Teisedki maalrid võtsid oma tegemisi üsna lõdvalt. Üldehitajad olid täielikud pohhuistid. Vaid plaatijaid nägin pidevalt usinalt rügamas.
Gustafi objektil Sakala tn imestasin, miks plaatija kuidagi oma töödega nii kaugele ei saa, et ma saaks oma saunad lõpetatud. Lõpuks olin sunnitud temaga kaks päeva ühes vannitoas töötama ja nägin põhjust - hommikul 30 min kohvi ja pläkupläku teiste tibladega. Siis 10 min töö. 30 min pläkupläku. 10 min töö. 30 min suitsetamine õues (vannitoa aknast nägin neid sisehoovis passimas). Jälle natuke tööd. Noja varsti oli juba "obed", see võttis oma tunnikese rahulikult. Ja nii edasi kuni õhtuni välja. Objektijuhiga sel teemal vesteldes kostis viimane, et võluvitsaks oleks tükitöö aga kõnealune vasja olla koos kolleegidega tunnipalgal allhankefirmas. Objekt oleks aga juba 3 kuud tagasi valmis pidanud olema...
Skanska kobarmajad Kadriorus. Aga mis ma siin räägin, näitan parem ühte iseloomustavat pildikest elektriku argipäevast:

Ja nii ongi - viimatised statistikad Eesti "tublidest" töömesilastest, kes ületunde rabavad ja teised statistikad, mis näitavad ülejäänud EL-i töömeeste 3 korda suuremast tööjõudlust leidsid kinnitust. Ainult et eestlaste ületunnid tulevad tõenäoliselt oma sosstööde ületegemistest või lihtsalt endale tundide juurde kirjutamisest.
1 comment:
Mega!
Hirnu herneks. Tegelikult on tõsine asi ja ka ise nähtud.
Loodetavasti hakkavad peagi tagasi tulema need, kes välismaal korralikku (?) tööd teevad. Või siis hakkavad need jorsid, kes siia jäänud (iga mees = ehitusmees), veidi ka vaatama, kas mitte nende pakkumine ei ületa nõudlust.
Ehk korrigeerib majanduse jahtumine nende "ergast" tegevust... ja sunnib oma võimeid reaalselt hindama.
Post a Comment