Sunday, February 3, 2008

Rokotool, pähkel

Sain nüüd Kludthi fotokast tooli algse seisundi jäädvustised kah kätte. Vaata ja imetle ning leia sada erinevust restaureeritud versiooniga.

See asendatud tagajalg on muidugi eriti andekas. Tükk aega irvitasin. Nagu oleks... ma ei tea... kanale seajalg alla pandud vms...

Puitosa valmis.

Käetugi oli nii lootusetult pilbasteks, et keskmine osa tuli uus lõigata.

Teokarbi ülemine pool uus.
Osaliselt uuesti spoonitud ja paar pisinikerdust.
Kogu tooli peale kulus ligi kaks nädalat tööd. Ise kah ei taha uskuda. Aga no läks...

2 comments:

Raido Sööt said...

Tere,

Mind on alati huvitanud mismoodi need spoonitud või siis täispuidust paigad saavad sama tooni vana puidu või spooniga, millega seda toonida ? või misoodi see käib.

Aitäh,

Raido

Liis said...

Kõigepealt üritatakse vana puiduga võimalikult sarnases toonis tükk leida.
Tavaliselt siiski TÄPSELT sama värvivarjundiga tükki ei leia ja siis toonitakse seda peitsiga. Antud rokokoo-tooli uued tükid olid näiteks hallikamad kui vanad osad, seega tuli neid pisut kollakamaks toonida.

Puidu tegelik, laki all ilmnev toon niisama kuivana kätte ei paista, selleks tuleb see kõigepealt korraks märjaks teha. Siis näed ära, milline see hakkab laki all välja nägema ja tead, millist peitsi valida.

Samuti ei tasu kohe sellele valmistükile peitsi peale kanda - võta mõni teine tükk, mõni selline, mis lõikamisest üle jäi ja proovi selle peal peitsi järgi, siis on kindel, et saad soovitava tulemuse.

Lisaks peitsile kasutatakse vahel ka toonlakki. Seda kasutasin ma "vanaema laua" (http://siilisabin.blogspot.com/2010/07/vanaema-oe-laud.html) juures, kus imiteerisin aaderdamist.

Mõnikord läheb ka värvimulda vaja, aga seda üsna harva.