Öölaud, detsember 2016

Alguses ristisin voodilauaks, aga see vist tekitab segadust, peetakse seda lauaks, mis hommikukohvi ja saiakestega voodisse tõstetakse. Mõte on siiski kasutada voodikõrvasena, nii et öökapi ja ööpoti eeskujul – öölaud. Selline madal ja väike, et voodielu juurde kuuluvad asjad (lugemislamp, raamatud jne) päris maas poleks, aga samas ka liialt ei domineeriks.

 Vormi ja materjali mõte mõlkus juba tükimat aega, esimene sähvatus käis kunagi kuu tagasi, poolunes enne uinumist. Et oleks kergelt sissepoole kumerduvad, aasiapärased töntsid jalad ja ühes tükis lai, massiivne plaat. Esmane plaan oli kahest plangust sellelaadne kohvilaud teha.

Praegu veel lihvimata ja muidu viimistlemata, aga kuna see on pigem prototüübi moodi toode, siis olen juba tulemusega rahul, vorm on õkva selline nagu vaimusilmas kujutlesin.

Et kogu laud on ühes tükis palgist välja saetud, ohustab jalgu loomulikult risti lõhenemine, juba sellepärast, et jalge osa jääb palgi keskmest, st lülipuidust eemale, mistõttu toimub seal kuivamise ajal suurem radiaalne liikumine. Jalgade otsast kukkumise ennetamiseks puurisin jalgadesse pikad tüüblid sisse. Praegu mõtlen, et olin ehk liiga ennatlik, ristilõhed on juba sisse tulnud – kui oleksin tüübeldamisega oodanud, oleksid jalad võibolla ilma lõhenemiseta ära kuivanud, st poleks tüübli ja jala vahel pinget tekkinud. Hiljem oleks kah veel saanud tüübliga toestada.