Vanaisa sai kunagi laua, mis mingil põhjusel ühel hetkel kõigepealt keldrisse kolis, kus uputuse tulemusel jalad kaotas, ning hiljem kuuris puuhunnikutele tuge pakkus.
Õde kaevas selle sealt välja ja nõudis, et ma sellest köögilaua teeks.
Olin isegi seda paar korda tegemispilguga kiiganud, aga lähemalt süübimiseks huvi/aega ei jagunud. Nüüd vaatasin üle ja peab ütlema, et üks väga korralik tisleritöö. Jälle kord tuleb tunnistada, et vanad tegijad teadsid kuidas puitu hästi ja õigesti töödelda - silm puhkas kohe :o)
Õde kaevas selle sealt välja ja nõudis, et ma sellest köögilaua teeks.
Olin isegi seda paar korda tegemispilguga kiiganud, aga lähemalt süübimiseks huvi/aega ei jagunud. Nüüd vaatasin üle ja peab ütlema, et üks väga korralik tisleritöö. Jälle kord tuleb tunnistada, et vanad tegijad teadsid kuidas puitu hästi ja õigesti töödelda - silm puhkas kohe :o)
Esmalt lahti ja lõhki kuivanud plaadi liimimine.
Järgnes jalgade jätkamine, voolimine, lihvimine. Ja muidugi sarjade uuesti liimimine. 
Lõpetuseks panin luku tööle ja viimistlesin. Kuna üldjuhul pole viimistlus minu ülesandeks, siis tegin seda osa erilise entusiasmiga. Seda enam, et varem pole ma aaderdust üldse järgi aimata üritanud. Julgen tulemusega rahule jääda - uued detailid ja jätkukohad on peaaegu tuvastamatud. Plaadi jätsin aaderdamata, kuna esiteks polnud eesmärgiks lauda uueks teha ja teiseks polnud mul selleks piisavalt aega.
No comments:
Post a Comment