Thursday, September 1, 2011

Raamatuhoidja

Iffand jumal, pole siia aasta otsa miskit lisanud. Põhjus täiesti triviaalne - pole see aeg ka miskit põnevamat puidust teinud, sest põhitöö on nüüd muus valdkonnas ja iga puu-jupstükki pole siia kah mõtet lisada, siis hakkaks pildid põhimõtteliselt korduma.
Aga et blogi päris mädanema ei läheks, siis lisan siia kaadervärgi, mis sai, tõsi küll, juba oma kaks aastat tagasi valmistatud, ja justament selles teises töövaldkonnas tegutsemiseks, aga no ehk keegi leiab, et tal on õkva sama asja vaja ning saab järgi teha. Iseenesest on kindlasti netis teisigi näiteid ja jooniseid, a no ehk mõni ei mõika võõrkeeli, siis on tal hea siin eestikeelses keskkonnas asja kaeda.
Tegelikult on ligi aasta juba uuema, vingema ja lihtsamini kokkupandava versiooni idee mõttes mõlkunud, aga kuna käesolev konstrui ajab kah asja ära, siis pole see nii hädavajalik, ning loomulikult on uue ehitamine järjest edasi lükkunud. Nagu ka paljud teised asjad (palun andke andeks, sõbrad).

Näe, selline näeb see kokkupanduna välja. Raamat on keskmist mõõtu, aga antud raamatuhoidja eeliseks ongi, et see mahutab ka suureformaadilisi teoseid, nt hiljuti käsil olnud lasteentsüklopeedia.



Vahel on vaja lihtsalt A4 formaadis paberilehtedele talletatud materjalidega tööd teha, siis saab neid nii hoida:

Külgvaade, onju.




Raamatu- ja leheküljehoidjad on "tellitavad ning samas ka täiesti eemaldatavad - mõnikord on seda omadust vaja.








Noh, raamatuhoidja on transpordivalmis. Selline paras puuhunnik. Iseenesest mahub igalepoole hästi ära, nt minu 25-liitrisse seljakotti passib parasjagu nurka, aga kuna vahel on vaja seda ka raamatukogus kasutada, siis on säärane mitmeks osaks käimine veidi tüüdu, sest raaamatukogus ei taha nende pulkadega kolistada ja teisi segada. Samuti kipuvad tüübliaugud ja tüübliotsad ajapikku kuluma ning loksuma, mis muudab konstruktsiooni natuke ebakindlamaks. Sellepärast olengi mõelnud, et liimin selle kunagi lõplikult kokku ja ehitan teise, reisiversiooni.

Kokkuvõtteks: asja ajab ära küll ja kunagi tööpäeva lõpus vihutud pooletunnise saagimise, lihvimise, liimimise kohta on sellel asjalikkust-funktsionaalsust küll ja veel :o)


Tuesday, July 27, 2010

Vanaema > õe laud

Vanaisa sai kunagi laua, mis mingil põhjusel ühel hetkel kõigepealt keldrisse kolis, kus uputuse tulemusel jalad kaotas, ning hiljem kuuris puuhunnikutele tuge pakkus.
Õde kaevas selle sealt välja ja nõudis, et ma sellest köögilaua teeks.
Olin isegi seda paar korda tegemispilguga kiiganud, aga lähemalt süübimiseks huvi/aega ei jagunud. Nüüd vaatasin üle ja peab ütlema, et üks väga korralik tisleritöö. Jälle kord tuleb tunnistada, et vanad tegijad teadsid kuidas puitu hästi ja õigesti töödelda - silm puhkas kohe :o)



Esmalt lahti ja lõhki kuivanud plaadi liimimine.
Järgnes jalgade jätkamine, voolimine, lihvimine. Ja muidugi sarjade uuesti liimimine.


Lõpetuseks panin luku tööle ja viimistlesin. Kuna üldjuhul pole viimistlus minu ülesandeks, siis tegin seda osa erilise entusiasmiga. Seda enam, et varem pole ma aaderdust üldse järgi aimata üritanud. Julgen tulemusega rahule jääda - uued detailid ja jätkukohad on peaaegu tuvastamatud. Plaadi jätsin aaderdamata, kuna esiteks polnud eesmärgiks lauda uueks teha ja teiseks polnud mul selleks piisavalt aega.

Monday, July 26, 2010

Olustvere mõisa kapid.

Jätkub muinsuskaitse ja OÜ Artbrothers vaheline koostöö :o)
Oli üle tüki aja jälle üks väärt projekt, mille pärast tasus töökojas käia. Endiselt vajab Olustvere mõisas olev hr Vene kollektsiooni restaureerimist.
Esiteks võtsin käsile biidermeierihõngulise nõude/kuivainete kapi.

Põhilised probleemid olid veekahjustustega, kuna kapp oli kusagil (pööningul) pidanud pikemat aega küliliasendis tõenäoliselt vihmavett taluma. Väga palju seal õnneks teha polnudki, paar uut detaili, lõhkiläinud külgede ja tagaseina liimimine, lihvimine, lukud tööle - paari päeva töö.


Viimistlusjärgne tulemus:



Järgmiseks võtsin aaderdatud riidekapi, jättes spoonitud sekretäri kõige viimaseks, kuna spooniga on alati jama rohkem ja venimiste puhul oleks tähtajaks vähemalt kaks kappi valmis.
Sellelgi kapil palju teha polnud: tagaseinas puuduolev laud uuesti valmistada, lõhki (lahti) kuivanud osad liimida, paar kohta lappida, lukk käima. Paari päeva töö.Viimistlusjärgne tulemus:

"Magustoiduks" kõige kehvemas seisus liige sellest triost: tõenäoliselt Arhangelskist pärinev 18. sajandi sekretär. Nagu ikka sääraste detaili- ja spoonirohkete vanurite puhul, jagus tollel lappimist päevadeks.
Nagu ka Leila Pärtelpoja raamatus "Pööningul" märgitakse, on selles sekretäris märgata-tajuda omajagu eksimusi (tagaseina ja sahtlisiinide liitmine) ja ümbertegemisi. Ehk oli praktikandi töö? :o)
Kes teab.
Keegi oli seda vahepeal ka "restaureerinud" ja tavapäraselt pakkus ka see küllaga põhjusi kulmukergitusteks.
Ülaosa uksetahvlid olid raskest saarest ning neid hoogsalt avades pidi kogu see kupatus napilt mulle kaela kukkuma. Restauraatori elu on täis põnevust ja surmaohtu.
Lõpeks valmis ka see hädahunnik ja tulemust tsiteeriks endine R.liidu juht kindlasti rõõmsameelse trullanäo särades sõnadega: "Pole pahaaa!"









Thursday, March 26, 2009

Mati urn

Noh, andke tellimused sisse kuniks veel endal võimalus valida. Hiljem valivad teised...




Sunday, November 16, 2008

Konsoollaua koopia

Meeldib vana aga seda vana sulle ei müüda?
Pole probleemi - teen pildi järgi vanast uue koopia.
Hah! :o)



Thursday, October 23, 2008

Tennisekarikas



Puitosade treimine oli minu ülesandeks. Meestekarikas oli suurem ja tammest. Naiste oma väiksem ja pähklist.


Sunday, August 3, 2008