Meil kipuvad va kindad ja mütsid ja sallid esikus peegli ette kapile kuhjuma, kust neid siis väga tüütu jälle välja otsida on. Nagi vaja, onju. Samas on selles kohas nurk, mille otsustasin maksimaalselt ära kasutada ning nagi mitte lapiti seinale patsata, vaid selle nurgale sobitada. Läksime metsa ja otsisime, näed, sellise juraka välja. Signe aitas tassida.
Lõikasin oksad lühemaks, valisin kõige oksavaesema külje välja, tõmbasin kettsae käima ja saagisin pikisuunas täisnurkse renni sisse. Koore eemaldasin põhiliselt survepesuriga. Esialgu ta sellisel toorel kujul seina läkski, järgmist hetke ootama, millal mul jälle rohkem aega on.
Rohkem vaba aega tekkis vahetult enne aastavahetust. Võtsin kuusetüki seinalt maha, viisin töökotta ja kukkusin peitliga vehkima. TEGELIKULT üsna mõttetu tegevus, sest täiel määral kasutuses olles näeb (või noh, ei näegi) see varn sihuke, mütside, sallide ja pealampide alla mattunud välja:
Aga, noh, mul olid ikkagi mõned ideed, mis tahtsid järeleproovimist ning mis leiavad tõenäoliselt kaugemas tulevikus märksa nähtavamal kohal rakendust. Nii et võisin kaks päeva ühe nagi mõttetu voolimise peale kulutada küll.
Altvaade.
Oleks küll eelistanud viimistlust au naturel, aga esiteks omandab okaspuu lihtsalt seistes inetu kakakollase tooni ja teiseks määrivad aiast, metsast ning garaažist tulnud käed kattematerjaliga viimistlemata puidu kiiresti ära ning plekke ja laike (kui pole tegemist õliga) saab siis vaid liivapaberiga eemaldada. Nii et läks ikkagi mitu kihti lakki peale.
1 comment:
Täitsa äge. Mul on samal eesmärgil üks noor kask tuppa toodud. Kask on täiesti viimistlemata.
Post a Comment