Monday, November 15, 2021

Metsavaim, november 2021

 Väikse sae soetamise üks tagamõtteid oli kunagi, et saaks selle koos muu varustusega seljakotti pista ja kus iganes tegutseda. Eriti palju seda teinud pole, mullu talvel tegin matkaraja äärde ühe väikse pingilaadse toote ja teise kohta meie käigurajal olevale kraavile purde.


Sel aastal on mõnda aega mõte olnud teha metsas murdunud/kuivanud puudest mõned kujud. Eile panin sae seljakotti, limpsipudelisse valatud kütuse ja õli kah, ja tatsusin kohale – esimeseks katsetuseks valisin lausa natuke pehastunud puu, aga pole kindel, kas see töö lihtsamaks tegi. Ühe tunni ja pooleteise paagiga sai Manna Tera tehtud. Inspiratsioon tuli Mononoke anime metsavaimudest.

Nagu vist juba varem mainitud, siis väikse sae üks peamisi eeliseid (lisaks kergusele) on ka üks selle puuduseid – sae päästikuga käepide on toodud tagaotsast sae peale, tehes võimalikuks selle ühe käega kasutamise ja muutes selle ühtlasi kogult väiksemaks. See teeb aga pikemad saagimised väsitavaks, sest kangiefekti peaaegu pole, kogu surve võtavad enda peale päästikusangast hoidvad paar sõrme. Tavalisel sael jaguneb koormus mõlemale käele, sest on teineteisest eemal, saekese on teljeks, millest kahel pool olevad käed liigutavad saagi vastassuundades, üks vajutab sae eesmise poole alla, teine tõstab tagumise otsa üles. Väiksel sael on aga mõlemad käed keskel ja surve sõrmedele hakkas mul pikapeale neid lausa suretama, pärast saagimist nimetis- ja keskmine sõrm kirvendasid. Kusjuures olen ka suure sae puhul mõelnud, et hea oleks, kui saaks üldse kõigil saagidel käsi vahetada, vahepeal parema käe ette tõsta ja vasema taha viia. Aga ei, saed on loodud vaid paremakäelistele.

Eks see annab samas ka motiivi töövõtteid parandada ja lõiked eelnevalt rohkem läbi mõelda, selle võrra on hiljem töö kiirem ja kogu protsess vähem väsitav.

2 comments:

Lendav said...

Jaa, tuttav teema, Sel põhjusel ma ei olegi omale hankinud tavalist lühikese kerega oksasaagi, vaid selle pikendatud variandi. Kõige mugavam, mõnusam ja armsam pisisaag on Stihl MS 150 C-E. Eccol on vist ka mingi sarnane pika käepidemega väikesaag olemas.

Liis said...

Nojah, oli kah kaalumisel, aga päris kolme saagi ei soovi ja kuna mu jaoks oli ja on ehitustöödel oluline ka vahel ühe käega raskesti ligipääsetavat kohta saagida, siis sai esialgu see võetud. Tänu haardekoha asetusele on ta ka kompaktsem ja lihtsam transportida. Aga kui peaks rohkem selliseid saagimisi tulema, siis on võimali, et olen ikkagi sunnitud lisa ostma.