See on juba vanem projekt, aga eks ta pidevalt tiheneb, nii nagu materjali juurde tuleb. Millalgi tunamullu tekkis mure, et maja ümbritsevad kuused-kased on ikkagi liiga hoone lähedal ja kohe-kohe ähvardas ebasoodsa suunaga torm tulla, nii et tõmbasin sae käima ja langetasin kiiruga hunniku pikemaid puid ära. Järele jäi paras posu oksi. Samal ajal puudus me platsil aed, nii et loomad-inimesed võisid vabalt hoovi tungida. Ühelt poolt kitsede-jäneste vastu pole mul midagi, aga teisalt inimesed ja karud hoiaks hea meelega ikkagi eemal. Lõplikku kaitset ei taga muidugi ükski aed ja see me okstest aed veel kõige vähem, aga vähemalt on hooviala markeeritud ja nagu elu on näidanud, siis toimib kah, pärast aia valmimist on hoovis vaid väike ulukid käinud. Kevadel käis karu samuti vaid majast mööda, mitte hoovist läbi.
Mullu sügisel lisandus veel materjali, kui ilmade pimenedes tuli hoovi lõunanurgas kuuski vähemaks võtta, et päiksepaneelid rohkem valgust saaksid.
Mõned sirgemad oksad teritasin ära ja lõin ligi meetrise vahega kõrvuti maasse, nende vahele hakkasin siis omakorda diagonaalis oksi laduma, hiljem, materjali lisandudes, juba kahelt poolt vastu aeda ennast oksi toetama, nii et teoreetiliselt peaks aed ka ilma postideta püsti seisma. Eks neid saab sinna üsna suvaliselt järjest juurde laduda ja põimida.
Esmalt hakkasin aeda suvaliselt ringjalt laduma, aga neljandiku peal tuli mõte, et võiks olla südamekujuline. Kevadine droonipilt näitab, et tuli küll vist anatoomilise südame kujuline, aga mitte sümbolkujutis, nii et ülalt vaadates võib ka pisut loppis õunaks pidada.
Aga vähemalt on me poolehektarine hoov nüüd tähistatud ja pahatahtlikud inimesed ei saa siia sattumist "ma ei märganud" õigustusega vabandada ning kuigi metsas kehtib igamehe õigust, siis hooviala selle alla ei lange. Aed on tahtmise korral küll ületatav, aga päris juhuslikult sa sellest läbi kõndida ei saa.
Miinus lisaks nõrgale kaitsefunktsioonile on see, et suvise põuaga oli pisuke mure, et aed võib olla tuleohtlik.
Pluss on see, et kuna meil arendus jätkub ja ikka tuleb vahel mõni puu maha võtta, siis ei pea aia pärast muretsema ja võin (erinevalt näiteks naabritest), rahumeeli puu aiale langetada, palgid ära vedada ja allesjäänud okste abil aia uuesti taastada, veelgi tihedamaks teha. Samuti on vajadusel võimalik metsatraktoril sellest läbi/üle sõita.
Teine pluss on see, et puude langetamisega oleme loomulikult loomade-lindude elupaiku vähendanud, aga sedalaadi oksamassiivist koosnev aed pakub vähemalt mingisugust asendust. Võrk- või lattaed seda ei võimaldaks.
No comments:
Post a Comment